INFOKESKUS
LUGEGE, KUIDAS ANDMED JA NENDE HOIDMINE MEIE TULEVIKKU KUJUNDAVAD.
Arhiiv
- May 2022 3
- June 2022 1
- July 2022 4
- August 2022 2
- September 2022 3
- October 2022 2
- November 2022 3
- December 2022 3
- January 2023 4
- March 2023 4
- May 2023 3
- June 2023 2
- July 2023 2
- August 2023 2
- September 2023 1
- October 2023 2
- November 2023 2
- December 2023 2
- January 2024 1
- February 2024 4
- March 2024 1
- April 2024 1
- May 2024 1
- June 2024 2
- August 2024 1
- September 2024 1
- October 2024 1
- November 2024 1
Ühe Taylor Swifti kontserdiga pea 30 terabaiti andmeid. Miks andmemahud aina kasvavad?
Taylor Swifti maailmaturnee purustab rekordeid igal pool ja igas valdkonnas. USA põhilisi mobiiliteenuste pakkujaid AT&T teatas hiljuti, et Texase osariigis Arlingtonis antud Eras Touri kontserdi jooksul liikus toimumiskohas ainuüksi AT&T võrgus 28,9 terabaiti andmeid. Globaalselt ei ole suurenenud andmemahtude taga muidugi ainult Taylor Swift. Laiemalt võib andmemahtude kasvus “süüdistada” internetti ja internetikasutajate hulga kiiret suurenemist.
Kus asub internet?
Ilmselt kasutate iga päev internetti. Kas internet on aga ka füüsiliselt olemas? Tegelikkuses peab iga e-teenus ja selles paiknev infokild kuskil päriselt asuma. Reeglina on selleks kohaks serverid ja seotud IT-seadmed, mis võtavad vastu, töötlevad, salvestavad ja väljastavad teavet. Need seadmed paiknevad omakorda andmekeskustes.
Pole tehisintellekti ilma andmekeskuseta
Tänaseks on masinõppele toetuv tehisaru muutunud kõigile kättesaadavaks ning eriti kuumaks teemaks sai see ChatGPT levikuga. Tehisaru baasil toimivaid lahendusi oleme kasutanud aga juba mõnda aega. Paljud ettevõtted rakendavad klienditeeninduse automatiseerimiseks chatbot’e ehk vestlusroboteid ning masinõppemeetodeid võib süüdistada reklaamivalikus, mida kasutajatele internetis kuvatakse. Kõigi nende ja kümnete teiste rakenduste valguses on aga väga vähe tähelepanu saanud, kuidas üks tehisaru üleüldse tööle pannakse.
Kaasaegne digiühiskond toetub suuresti andmekeskuste küberturbele, kus nõrgimaks lüliks on jätkuvalt inimene ise
Kaasaegsed andmekeskused on meie digilembese ühiskonna alustalad. Kõik internetis asuv peab füüsiliselt kusagil eksisteerima ning andmekeskused, kui kriitilise infrastruktuuri osad, pakuvad turvalist ja kontrollitud keskkonda info hoidmiseks ja haldamiseks. Kuigi andmekeskused infrastruktuuriteenuse pakkujatena ei kaitse otseselt klientide andmeid kõigi küberohtude eest (sest ei kontrolli klientide andmesidet), on neil kahtlemata kohustus kaitsta iseennast. Andmekeskuste infrastruktuur, IT-süsteemid ja töötajad on sageli küberrünnakute sihtmärgid.
Viis müüti andmekeskuste kohta! Kas tõesti suretavad pilved andmekeskused välja?
Isegi kui andmekeskuste kohta käivatel müütidel on väike tõepõhi all, on see enamasti “tõlkes kaduma läinud”. Pilved ei sureta andmekeskusi välja, andmete energiaefektiivne hoidmine andmekeskustes ei põhjusta energiakriisi, andmekeskust võib kasutada ka siis, kui vaja läheb ainult üksikuid seadmekappe, ning kindlasti ei saa korralikku töökindlat ja turvalist andmekeskust igaüks püsti panna.
“Eestis on palju ajale jalgu jäänud serveriruume.” Kuidas kuumaks suveks “vormi” saada?
Möödunud aasta juulis lõi enam kui 40-kraadine kuumus rivist välja Google’i Londonis asuvad andmekeskused – jahutussüsteemid osutusid looduse vastu ebapiisavateks, muuhulgas puudutas katkestus WordPressis hostitud veebisaite üle Euroopa. Kui kuumalainetele ei pea vastu isegi spetsiaalselt serverite hoidmiseks projekteeritud andmekeskused, siis võite vaid ette kujutada, mida tähendab see neile, kes hoiavad servereid oma pinnal, näiteks kontorihoones, kus sobivaid tingimusi tagatud pole.
Miks tuli Eesti kõrgeima soovitusindeksiga IT-firma GDC-sse?
Küsisime OIXIO-s andmekeskuse ja pilve ärisuuna juhilt Martin Luharilt, kuidas tehti valik erinevate andmekeskuste vahel, mida annab maailmatasemel kompleksi kolimine juba praegu hästi toimivale ettevõttele ning kuidas valutult IT-taristut ühest kohast teise viia.
Täna on digiühiskonna kõige tähtsam päev
Täna, 22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist andmekeskuste päeva. Kuigi andmed on digiühiskonna vundament, ei pane me sageli tähelegi, kui väga neist igapäevaselt sõltume. Kaardimaksest iseteeninduskassas kuni arstiaja broneerimiseni patsiendiportaalis – andmekeskusteta, millele kõik meie netitegevused toetuvad, poleks elu kaugeltki nii mugav. Seepärast ongi tänane päev sobiv väikeseks meeldetuletuseks, kui kaugele on andmekeskused mõnekümne aastaga arenenud ning milline on kohati ulmeline tulevikuperspektiiv.
Kus asub maailma suurim andmekeskus?
Kus asub maailma suurim andmekeskus? Küsimus on ju iseenesest lihtne, mistõttu võiks arvata, et vastus asub kiire guugeldamise kaugusel. Tegelikkus on aga keerulisem, kuna andmekeskused kipuvad oma suuruse osas salatsema.
INTERVJUU: meil tekkiva soojusega saaks kütta 5000 kodu
Kütteperioodi alguse taustal tunnevad paljud eestlased muret, kuidas soe tuppa saada ning palju see kõik maksma läheb. Tallinna külje all Hüürus asub aga tipptehnoloogiline hoone, kus jääb sooja üle. Mis asi on jääksoojus ning kuidas saavad andmekeskused tulevikus osaks meie küttelahendusest, räägib Greenergy Data Centersi arendusjuht Kert Evert.
Kuidas peab andmekeskus vastu rünnakule välguga, ekskavaatoriga või suruõhuhaamriga?
Nii nagu majutusasutused on möödapääsmatud meeldiva puhkuse veetmiseks, vajame andmekeskuseid mistahes e-teenuste kiirelt ja töökindlalt tarbijani viimiseks. Ilmselgelt soovite, et keegi oleks enne Teid andmekeskuse kvaliteedis ja töökindluses veendunud. Kes siis Teie eest katsetab? Lühidalt öeldes on testimine andmekeskuse enda kohustus ja vastutus.
Kuidas kolida servereid nii, et töö ei katkeks?
Kui info on tänapäevase ettevõtte vereringe, siis võib serverite kolimist võrrelda südameoperatsiooniga. Kõik peab saama tehtud kiirelt, täpselt ja viisil, et inforinglus ei peatuks. Hea töö korral ei pannud kliendid ümberkolimist tähelegi.
Top 5 trendi andmete haldamisel ja hoiustamisel
Meie igapäevaelu, ettevõtete tegevus ja riikide funktsioneerimine sõltub digitaalsetest andmetest ning nende rakendamisest. Aina vähemaks jääb organisatsioone ja asutusi, kes saaks ilma hakkama. Siin on viis suuremat hoovust, mis andmehaldust täna tüürivad.
Milleks mulle andmekeskus, kui kõik andmed on pilves?
Hinnanguliselt luuakse 2025. aasta lõpuks igapäevaselt peaaegu Tallinna teletorni kõrguse DVD-torni jagu andmeid. Sellesse panustavad paljud organisatsioonid ning kõik nad peavad oma kasvavaid andmemahte kusagil hoidma. Laias laastus on (IT) juhil valida avaliku ning privaatpilve vahel.
Kes hoiab seadmetel silma peal, kui IT-juht puhkab?
Kõik on ilmselt mõnes filmis näinud NASA kosmoseagentuuri juhtimiskeskust. Suure ekraani ning hulga väiksemate kuvarite ning süvenenud ilmel ekraani jälgivate inimestega ruumi, milles viibijad teavad iga kosmoselaeva seadme olekut ning eluliselt tähtsaid parameetreid. Sarnane tohutu ekraani ja süvenenud inimestega juhtimiskeskus asub ka suuremates andmekeskustes. Kosmosesse küll ei minda, kui sarnaselt NASA töötajatele on ka neil kriitiline roll missiooni õnnestumises. Missiooniks on digimaailmaruumis toimetavate organisatsioonide elutähtsate süsteemide töö tagamine.
Kuum ilm ohustab IT-seadmeid. Mida nende kaitsmiseks teha?
30-kraadine kuumalaine võib selleks korraks seljataga olla, aga kunagi ei või teada, millal ekstreemsed ilmaolud uuesti üllatavad. Kui õnnelikumad saavad suvise palavuse eest põgeneda jahedasse järvevette, siis IT-seadmeid sinna kaasa võtta ei saa. Kuidas olla kindel, et seadmed ikka kuumalaine üle elavad?
Andmekeskus vs pilv - kumb jääb peale?
Andmeid tuleb aina juurde ja kuhugi tuleb need paigutada. Üha enam ettevõtteid vaatab lahendusena pilveteenuste pakkujate poole, alternatiive põhjalikult kaalumata.
MIS MUUDAB ANDMEKESKUSE TURVALISEKS?
Kui andmeid võib nimetada digiajastu kullaks, siis iseenesest mõista peavad andmekeskused olema turvalised nagu pangad. Tallinna külje all Hüürus paiknevas Baltikumi suurimas andmekeskuses on turvalisuse eest on hoolitsetud meetmetega, mis kõlavad otsekui ulmefilmist.
Kuidas sõltub TEIE digitaalne heaolu andmekeskustest?
Iga e-teenus ja selles paiknev infokild või tegevus internetis peab füüsiliselt kuskil asuma. Reeglina on selleks serverid ja seotud IT seadmed, mis võtavad vastu, töötlevad, salvestavad ja väljastavad teavet. Need seadmed omakorda asuvad tänapäeval andmekeskustes külmkapi mõõtu kappides, mis seisavad külg-külje kõrval rivis väiksemates ja suuremates selleks otstarbeks kohandatud ruumides. Näiteks Baltikumi suurimasse andmekeskusesse (viide GDC eestikeelsele avalehele) mahub selliseid seadmekappe kahe jalgpalliväljaku jagu.