INTERVJUU: meil tekkiva soojusega saaks kütta 5000 kodu

Kütteperioodi alguse taustal tunnevad paljud eestlased muret, kuidas soe tuppa saada ning palju see kõik maksma läheb. Tallinna külje all Hüürus asub aga tipptehnoloogiline hoone, kus jääb sooja üle. Mis asi on jääksoojus ning kuidas saavad andmekeskused tulevikus osaks meie küttelahendusest, räägib Greenergy Data Centersi arendusjuht Kert Evert.

Ideaalseks jääksoojuse kasutajaks on andmekeskuse lähedal asuvad kinnistud – olgu seal siis elumajad või tööstushooned. Foto: Pixabay

Mis on jääksoojus ja kuidas see tekib?

Kõik, mis asub internetist, peab ka füüsiliselt kuskil asuma. Reeglina on selleks serverid ja teised IT-seadmed, mis asuvad andmekeskustes (ka pilved asuvad lõpuks andmekeskustes). Need seadmed omakorda tarbivad väga palju energiat, mis selle protsessi käigus muutub soojuseks. Naljaga pooleks võib andmekeskuseid võrrelda radiaatoritega, mis kasulikku tööd tehes muudavad elektri soojuseks. Tagamaks IT-seadmetele parima töötemperatuuri, peab andmekeskuses selle soojusega midagi peale hakkama.

On erinevaid meetodeid, kuidas jahutussüsteemi üles ehitada. Paljud andmekeskused, mis aastaid tagasi ehitati, võtavad väljast värske õhu ja puhuvad kuuma õhu omakorda välja – kogu soojus lastakse otse läbi ventilatsiooniavade õue. Meie näiteks oleme valinud teise tee. Meil on soojakanduriks kinnises torustikus liikuv vesi. See tähendab, et kogu soojus, mille seadmed eraldavad, kantakse üle vette, soe vesi omakorda liigub soojusvahetitesse ning sealt jahedana uuele ringile. Soojusvahetitega võetakse see soojus piltlikult öeldes veest välja ja seda on praegu võimalik teha kolmepidi.

Esimene võimalus on võtta soojus välja läbi soojusvahetite ja eraldada see meie maja tarbeks. Teine variant on kanda see üle glükooli ning viia andmekeskuse katusel asuvatesse soojusvahetitesse, kus jahe välisõhk selle jahutab. Kolmas võimalus on jahutada vett maja sees külmamasinatega. Need toimivad sarnasel põhimõttel nagu tänapäevased külmkapid. See on energiakasutuse mõistes kõige ebaefektiivsem variant.

Kuidas saab seda soojust kasutada teie andmekeskusest väljaspool?

Selleks peab andmekeskusel olema tehniline valmidus ning teisalt partner, kes soovib ja oskab jääksoojust rakendada. Tehniline võimekus sooja majast välja anda, on meil olemas. Läbirääkimised võimalike vastuvõtjatega käivad.

Ideaalseks jääksoojuse kasutajaks on andmekeskuse lähedal asuvad kinnistud – olgu seal siis elumajad või tööstushooned. Suurima kasu saavutamiseks peaksid nende hoonete küttesüsteemid olema projekteeritud madaltemperatuuridel töötama. Näiteks elumajas tähendab see põrandakütet, mille sisendvee temperatuuriks sobiks juba 30-40 kraadi. Seda suudaksime oma soojuspumpade toel juba täna eraldada.

Kui te ühel hetkel hakkate jääksoojust jagama, siis annaksite seda soojusjaama või otse elurajoonile?

Suure tõenäosusega ikka jaama. Samamoodi nagu täna saadame sooja vett omale katusele läbi soojusvahetite ja erinevate torustike, samamoodi hakkab ta suure tõenäosusega ka territooriumilt välja minema. Väljaspool territooriumit on järgmine toru, mis kannab selle sooja edasi arendaja soojussõlme. Vajadusel saab siis vee temperatuuri soojussõlmes tõsta.

Kas on võimalik välja arvutada, kui palju madaltemperatuurisüsteemiga majapidamisi saaks GDC andmekeskuse jääksoojusega kütta?

Esimese täismajaga võime ideaalis välja anda 6 MW sooja. Sellega õnnestuks kütta sada korterelamut või ca 5000 majapidamist.

Mida pikem on trass, seda suurem soojuskadu kaasneb. Seega peaksid küll need 5000 majapidamist asuma meile üsna lähedal. Seetõttu ongi hea alternatiiv korterelamute, suurte büroode või tootmishoonete kütmine. Tean, et Soomes kasutatakse sellist lahendust näiteks kaubanduskeskustes. Kaubanduskeskus oleks ka siin päris hea lahendus.

Kas andmekeskuse lähistele võiks siis püsti panna mõne tootmishoone?

Kui tegemist on nö ohutu tootmisega, millel puuduvad andmekeskust ähvardavad riskid, siis miks mitte. Näiteks Greenergy Data Centers’i andmekeskuse planeerimisel oli korra õhus mõte rajada suured kasvuhooned. Ühe ärisuuna tootmisjääk oleks nii teise ärisuuna tootmissisend. Ühelpool aeda kasvanuks meie digühiskond ja -ärid ning teiselpool köögiviljad. See võib kõlada kummaliselt, kuid sarnaseid näiteid laiast maailmast leidub mitmeid. Lõpuks taandub see ressursside kõige mõistlikumale rakendamisele.

Tänasel päeval ma siiski kasvuhooneid ei plaani ning pigem mõtleme rohelise energiatootmise võimalustele.

Kas keegi päriselt kasutab kuskil juba andmekeskuste jääksoojust kodude või tootmiste kütmisel? Kas oskate tuua mõne konkreetse näite?

Energy Innovation mõttekoja andmetel suudavad väga suured 100MW võimsusega andmekeskused anda toasooja ca 80 000 kodule. Näiteks Microsofti andmekeskused Helsingis on pannud seljad kokku keskkütet pakkuva Fortumiga ning selle tulemusena jõuab serverite jääksoojus Soome pealinnas tuhandete majapidamisteni.

Taanis aitas riigi suuruselt kolmanda linna Odense kaugkütet haldav ettevõte Fjernvarme Fyn Facebooki andmekeskuse tarbeks kavandada ja ehitada süsteemi, mis tagab aastas kuni 100 000 MWh energiat heitsoojusena, mis võib kütta kuni 6900 kodu.

Seega on tegemist toimiva ja ennast tõestanud mudeliga.

Millal saaks GDC jääksoojuse jagamisega alustada?

Mida suurem on andmekeskus ja selle töömahud, seda rohkem jääksoojust tekib ja seda mõistlikum on seda kasutada. Meie kompleks on alles kasvufaasis ning hoone ise ja osad tehnilised seadmed vajavad kütmist, seega soojuse ülejääk alles tekib.

Siin on oluline mainida, et jääksoojuse jagamisega ei ole tegemist meie jaoks tulusa äriga, vaid pigem rohelise mõtteviisiga. Kuna selle süsteemi rajamine ja käitamine nõuab arvestavaid ressursse, siis toob edu mitme osapoole ühine panustamine. Lisaks kütet pakkuvale ettevõttele võiks projektist huvitatud olla ka riik, kes saab seeläbi panustada kliimaeesmärkide täitmisesse.

Kokkuvõtteks võib seega öelda, et andmekeskus on oma põhimõttelt üks suur elektri soojuseks muutmise masin ja tänapäeva digiühiskonna jooksutamiseks on see möödapääsmatu. Erandiks ei ole ka pilved, mis lõpuks paiknevad samuti andmekeskustes. Niisiis on mõistlik tekkivat soojust taaskasutada. Kui räägime näiteks 5000 eramajast, siis võib arvutada, kui palju jääb seetõttu mingit muud laadi kütust põletamata, elektrit kulutamata. Selle asendab andmekeskuse jääksoojus ja lähiriikides on ka head näited võtta. Nüüd jääb üle vaid head eeskuju jälgida ning Greenergy Data Centers täpselt seda plaanibki.