Kus asub internet?

Lugu sarjast "e-maailma ABC", kus selgitame keerulisi asju võimalikult lihtsalt.

Ilmselt kasutate iga päev internetti. Kas internet on aga ka füüsiliselt olemas?

Andmekeskuse hoone. Foto: Andres Oolberg.

Tegelikkuses peab iga e-teenus ja selles paiknev infokild kuskil päriselt asuma. Iga päring ja selle vastus. Iga pilt, tekst ja video. Reeglina on selleks kohaks serverid ja seotud IT-seadmed, mis võtavad vastu, töötlevad, salvestavad ja väljastavad teavet. Need seadmed paiknevad omakorda andmekeskustes.

Seega, kui maksate poes kaardiga, kasutate mõnda andmekeskust; kui kutsute äpiga takso, kasutate andmekeskust; kui saate vastuse ChatGPT-lt, kasutate samuti andmekeskust. Nagu pilvelõhkuja vundament, on see osa meie igapäevast paljale silmale reeglina nähtamatu.

Peamised eksiarvamused

Baltikumi suurima andmekeskuse, Greenergy Data Centersi tegevjuhi Tõnu Grünbergi sõnul on andmekeskuste kohta laialt levinud kaks eksiarvamust.

“Esiteks, et neis tekitatakse andmeid. Et siin kirjutatakse koodi või luuakse andmebaase. Nimi justkui viitab sellele. Tegelikkuses andmekeskus ise midagi juurde ei loo. Oleme nagu panga seifid, mis kulda hoiavad, kuid ise seda ei tooda. Teiseks, et andmekeskused haldavad või filtreerivad infot. Tegelikkuses teevad seda aga andmekeskuste kliendid ise, kelleks võivad olla ettevõtted, riigiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid ja teised. Meie roll on pakkuda lihtsustatult häid internetiühendusi, ranget turvalisust ning kõrge töökindlusega elektri- ja jahutusvõimsust,” selgitab Grünberg.

Tema sõnul saab tavaline andmekeskuse klient enda käsutusse suure külmkapi mõõtu seadmekapi või mitu, mille ta täidab tehnikaga ja ühendab võrku. Seal hoitava ja käideldava info ja programmide eest vastutab klient ise. Andmekeskus aitab neid IT-seadmeid turvata ja 24/7 töös hoida.

Näiteks Baltikumi suurimasse andmekeskusesse mahub selliseid seadmekappe kahe jalgpalliväljaku jagu.

“Kui veel võrdlusi tuua, siis andmekeskus on nagu sild ning andmed on autod. Sild ei määra, mis autod seal sõidavad. Küll aga ei ole autodel tee puudumisel kuskil sõita. Ilma andmekeskusteta meie maailm seisaks,” illustreerib Grünberg.

Aga miks on vaja eraldi andmekeskuseid, miks ei võiks IT-seadmed olla kodudes või kontorites?

Esiteks on selles suuresti “süüdi” tehnoloogia areng. IT-seadmed muutuvad aina võimekamaks ning ühes sellega kasvab energiatarbimine. Tavaliste kodude või kontorite elektriühendused ei suuda sellist võimsust pakkuda. Erinevalt spetsiaalselt ehitatud andmekeskustest on kodud või bürood sageli ühe elektriühendusega – kui kaabliga midagi juhtub, siis on tuba pime. Kui aga IT-seadmed, millelt e-teenused töötavad, on maas, siis on pikali ka suur osa organisatsiooni tegevusest. Kaasaegsed andmekeskused on aga mitme toiteõlaga.

Teiseks on selles “süüdi” füüsika. Mida rohkem seadmed elektrit tarbivad, seda enam tekib soojust. IT-seadmed aga kuuma ei armasta. Seega tuleb sellest vabaneda. Tavalises kodus või kontoris saab see kiiresti probleemiks, sest oskused ja võimalused paindlikke jahutussüsteeme luua ja hallata on piiratud. Kaasaegsetes andmekeskustes hoolitseb jahutuse eest masinõppele toetuv tehisaru, mis suudab IT-seadmed energiaefektiivselt õigel temperatuuril hoida. Lisaks läheb tekkinud soojus taaskasutusse – ruumide või tarbevee kütteks, mitte lihtsalt õue.

Kolmandaks on majanduslikud põhjused. Nagu füüsilist poodi on mõistlik pidada kaubanduskeskuses, kus on loodud sellele ideaalsed tingimused, on mõistlik servereid hoida selleks projekteeritud ja ehitatud kohas. See on kokkuvõttes lihtsalt kuluefektiivsem.

Aga miks on vaja andmekeskuseid, kui meil on pilv?

Kui enne oli juttu eksiarvamustest, siis selle võib sinna ritta lisada. “Ka iga pilv vajab lõpuks IT-seadmeid ja andmekeskust, et kliente teenindada. Ka iga pilv on väga reaalne kogum tehnikat. Näiteks majutavad meie juures seadmeid mitmed pilveteenuste pakkujad,” avab Grünberg.

Maailma suurimatel pilveteenuste pakkujatel on kokku sadu andmekeskuseid. “Kui laadite oma fotod või videod pilve, siis tegelikkuses laadite need piltlikult öeldes kellegi teise arvutisse. Antud juhul on selleks siis pilveteenuseid pakkuva ettevõtte seadmed,” selgitab Grünberg. Seega ei saa ka pilved ilma andmekeskusteta.

Kas andmekeskused on kuidagi seotud ka tehisarudega, nagu ChatGPT või Google’i Bard?

Tehisarud seavad andmekeskustele lati väga kõrgele. ChatGPT vastab teile üle interneti küll mängleva kergusega, kuid selle kõige võimaldamiseks on vaja tohutut arvutusvõimsust. Nii süsteemi treenimiseks kui ka käigus hoidmiseks. Vajalike nõudmiste täitmiseks ehitavad tehnoloogiahiiud lausa eraldi sellest eesmärgist lähtuvaid andmekeskuseid, mis suudavad seadmekappidesse suunata senisest oluliselt rohkem voolu ning tulevad toime ka tekkiva soojuse minema juhtimisega. Selliste kappide toitevajadus võib ületada 100 kW piiri, mis võrdub ca 7 tavalise korteri elektriühenduse maksimumvõimsusega. Selliseid kappe on näiteks AI treenimiseks vaja aga sadu, kui mitte tuhandeid.

Kokkuvõttes on internet, nagu seda arvuti ekraanil näeme, päriselt olemas. Iga infokild tähendab andmeid füüsilisel seadmel. Need seadmed omakorda asuvad reeglina andmekeskustes. Mida rohkem toetume oma igapäevastes tegemistes andmetele ja internetile, seda rohkem vajame töökindlaid ja turvalisi andmekeskuseid.