Kuidas peab andmekeskus vastu rünnakule välguga, ekskavaatoriga või suruõhuhaamriga?
Kujutage ette olukorda, kus lähete võõrasse riiki reisile ning jõuate hotelli. Teie majutusasutuses laseb aga katus läbi, hommikusöök unustatakse ning tube ei koristata. Meeldiv ajaveetmine asendub puhta stressiga. Oma reisikorraldajalt aru pärides selgub, et selle majutusasutuse kvaliteet oli täiesti kontrollimata. Loodeti parimat. Küll aga üldiselt selliseid probleeme ei esine …
Ilmselgelt ei rahulduks te selle vastusega ega sooviks kunagi sellist olukorda kogeda. Täpselt sama käib ka andmekeskuse kohta.
Nii nagu majutusasutused on möödapääsmatud meeldiva puhkuse veetmiseks, vajame andmekeskuseid mistahes e-teenuste kiirelt ja töökindlalt tarbijani viimiseks. Ilmselgelt soovite, et keegi oleks enne Teid andmekeskuse kvaliteedis ja töökindluses veendunud.
Kes siis Teie eest katsetab?
Lühidalt öeldes on testimine andmekeskuse enda kohustus ja vastutus. Kehtib kuldreegel, et kui seade või automaatika on koormuse all testimata, siis ei maksa ka eeldada, et see töötab. Eriti kehtib see varusüsteemide puhul. Kui teie soojamaa hotell lubab konditsioneeritud tuba, kuid ei ole seda aparaati kunagi seni sisse lülitanud, siis on üsna tõenäoline, et saate higistada.
„Kui testid on põhjalikult läbi viidud, siis andmekeskuse ning ühes sellega klientide seadmete töökindlus kasvab. Kuna andmekeskus on keerukas ökosüsteem, siis mängitakse läbi nii tõenäolisemaid, kui ka väga ebatõenäolisi stsenaariume. Kui välgulööki, nagu juhtus Microsofti andmekeskusega, on keerukas ennetada, siis mitmeid teisi ohte aga küll. Teeme kõik selleks, et olla valmis igaks juhtumiks,“ selgitas Greenergy Data Centers andmekeskuse igapäevase opereerimise eest vastutav Toomas Kell. Lisaks töökindluse kasvatamisel aitavad testimised optimeerida andmekeskuse igapäevatööd, mis tähendab väiksemaid kulusid.
Armutud meetodid
Kõige karmimate testide puhul katkestatakse mõne keskuse elutähtsa komponendi töö ja vaadatakse, kuidas varusüsteemid üle võtavad. Kohati minnakse isegi nii kaugele, et lülitakse välja andmekeskuse elektritoide ning lastakse tagavarasüsteemidel rakenduda. Paraku saab vaid nii teada, kas keskuse kliendid saavad öösel rahulikult magada.
Ammendava pildi andmekeskuse töökindlusest saab alles viienda taseme testimistega, sest siis selgub tõde, kas iga komponent toimib suure koormuse all ettenähtud viisil. „Viisime Baltikumi turvalisimas andmekeskuses mõni aeg tagasi läbi kõrgeima taseme testimised ning erinevate koormustega erinevate stsenaariumite läbimängimine võttis kokku mitu päeva. Võtsime läbi näiteks hüpoteetilised olukorrad, kus keegi kaevab katki keskuse 110 kV elektriühenduse, puurib hoones hooletusest läbi kommunikatsioonivõrgu või lõpetab seadmerikke tõttu töö jahutusmoodul,“ toob Kell näiteid, „ühelgi juhul Greenergy Data Centers’i andmekeskuse töö ei katkenud, sest rakendusid varusüsteemid. Nii, nagu plaanitud.“
Karmid testid on eelduseks ka kõrgeimate rahvusvaheliste sertifikaatide saamiseks. Näiteks on Baltikumi suurim andmekeskus esimesena siin piirkonnas jõudmas EN50600 tunnustuse suunas, mis on kõrgeim andmekeskustele antav sertifikaat ning peegeldab otseselt kompleksi töökindlust.
Kui nüüd pöörduda pealkirjas esitatud küsimuse juurde tagasi, siis ka välgukahju ennetamiseks on omad meetmed, teiste väljakutsetega peaks tippklassi andmekeskus kindlasti toime tulema.