INFOKESKUS
LUGEGE, KUIDAS ANDMED JA NENDE HOIDMINE MEIE TULEVIKKU KUJUNDAVAD.
Arhiiv
- May 2022 3
- June 2022 1
- July 2022 4
- August 2022 2
- September 2022 3
- October 2022 2
- November 2022 3
- December 2022 3
- January 2023 4
- March 2023 4
- May 2023 3
- June 2023 2
- July 2023 2
- August 2023 2
- September 2023 1
- October 2023 2
- November 2023 2
- December 2023 2
- January 2024 1
- February 2024 4
- March 2024 1
- April 2024 1
- May 2024 1
- June 2024 2
- August 2024 1
- September 2024 1
- October 2024 1
- November 2024 1
Kuhu suunas vaatavad Eesti IT-juhid 2024. aasta eelarvet koostades?
Millised trendid valitsevad aga Eestis ning kuhu suunas vaatavad IT-juhid saabuva aasta eelarveid koostades? Küsisime kommentaari neljalt Eestis tegutsevalt suurettevõttelt.
Kuidas hoitakse töös Eesti Energia IT-süsteeme?
Kas meie tubades tuled põlevad ja elektri tarbimine on mugav, ei sõltu enam ammu ainuüksi jaamade töökindlusest. Sama tähtis roll on IT-taristult, millel jooksvad süsteemid aitavad kindlustada elektri tootmist ja jaotamist ning tagavad Eesti suurima energiakontserni äri- ja erakliendile mõeldud teenuste töökindluse.
Pole tehisintellekti ilma andmekeskuseta
Tänaseks on masinõppele toetuv tehisaru muutunud kõigile kättesaadavaks ning eriti kuumaks teemaks sai see ChatGPT levikuga. Tehisaru baasil toimivaid lahendusi oleme kasutanud aga juba mõnda aega. Paljud ettevõtted rakendavad klienditeeninduse automatiseerimiseks chatbot’e ehk vestlusroboteid ning masinõppemeetodeid võib süüdistada reklaamivalikus, mida kasutajatele internetis kuvatakse. Kõigi nende ja kümnete teiste rakenduste valguses on aga väga vähe tähelepanu saanud, kuidas üks tehisaru üleüldse tööle pannakse.
Kaasaegne digiühiskond toetub suuresti andmekeskuste küberturbele, kus nõrgimaks lüliks on jätkuvalt inimene ise
Kaasaegsed andmekeskused on meie digilembese ühiskonna alustalad. Kõik internetis asuv peab füüsiliselt kusagil eksisteerima ning andmekeskused, kui kriitilise infrastruktuuri osad, pakuvad turvalist ja kontrollitud keskkonda info hoidmiseks ja haldamiseks. Kuigi andmekeskused infrastruktuuriteenuse pakkujatena ei kaitse otseselt klientide andmeid kõigi küberohtude eest (sest ei kontrolli klientide andmesidet), on neil kahtlemata kohustus kaitsta iseennast. Andmekeskuste infrastruktuur, IT-süsteemid ja töötajad on sageli küberrünnakute sihtmärgid.
Euroopa Komisjon seab serveriruume omavatele organisatsioonidele uue aruandluskohustuse
Andmekeskuste suurenev arv ja mahud toovad kaasa energiatarbimise suurenemise ning nende efektiivsus muutub aina olulisemaks. Euroopa Liidu (EL) algatused, nagu Euroopa Roheline Kokkulepe (Green Deal) ja energiaefektiivsuse direktiiv (EED) seavad seetõttu ka eesmärgid ja meetmed andmekeskuste energiatõhususe parendamiseks. See mõjutab lõpuks nii suuremate serveriruumide omanikke kui ka andmekeskuste kasutajaid. Mida uued nõuded kaasa toovad, selgitab Greenergy Data Centersi igapäevase toimimise eest vastutav Toomas Kell.
Kuidas kasvada nutika IT-lahenduse ja töökindla taristu abil üle-Euroopaliseks äriks?
Kuidas kasvada nutika IT-lahenduse ja töökindla taristu abil üle-Euroopaliseks äriks? Uurisime R8 Technologies tegevjuhilt Siim Täkkerilt, mis on nende edu aluseks, kuidas sõltub nende kasv IT-taristust ning millist kasu on andnud oma süsteemide ja andmete kolimine tippklassi andmekeskusesse.
Eksperdid otsustasid: see on Eesti parim turvalahendus
Igal aastal tunnustatakse Eesti parimaid turvalahendusi. Seda väärikat missiooni on alates 2001. aastast eest vedanud Eesti Turvaettevõtete Liit (ETEL) ning ka tänavu selgitati konkursi korras välja kõige silmapaistvamad. Võitjaks tunnistati Greenergy Data Centersi turvalahendus.
Viis müüti andmekeskuste kohta! Kas tõesti suretavad pilved andmekeskused välja?
Isegi kui andmekeskuste kohta käivatel müütidel on väike tõepõhi all, on see enamasti “tõlkes kaduma läinud”. Pilved ei sureta andmekeskusi välja, andmete energiaefektiivne hoidmine andmekeskustes ei põhjusta energiakriisi, andmekeskust võib kasutada ka siis, kui vaja läheb ainult üksikuid seadmekappe, ning kindlasti ei saa korralikku töökindlat ja turvalist andmekeskust igaüks püsti panna.
“Eestis on palju ajale jalgu jäänud serveriruume.” Kuidas kuumaks suveks “vormi” saada?
Möödunud aasta juulis lõi enam kui 40-kraadine kuumus rivist välja Google’i Londonis asuvad andmekeskused – jahutussüsteemid osutusid looduse vastu ebapiisavateks, muuhulgas puudutas katkestus WordPressis hostitud veebisaite üle Euroopa. Kui kuumalainetele ei pea vastu isegi spetsiaalselt serverite hoidmiseks projekteeritud andmekeskused, siis võite vaid ette kujutada, mida tähendab see neile, kes hoiavad servereid oma pinnal, näiteks kontorihoones, kus sobivaid tingimusi tagatud pole.
Miks tuli Eesti kõrgeima soovitusindeksiga IT-firma GDC-sse?
Küsisime OIXIO-s andmekeskuse ja pilve ärisuuna juhilt Martin Luharilt, kuidas tehti valik erinevate andmekeskuste vahel, mida annab maailmatasemel kompleksi kolimine juba praegu hästi toimivale ettevõttele ning kuidas valutult IT-taristut ühest kohast teise viia.
Täna on digiühiskonna kõige tähtsam päev
Täna, 22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist andmekeskuste päeva. Kuigi andmed on digiühiskonna vundament, ei pane me sageli tähelegi, kui väga neist igapäevaselt sõltume. Kaardimaksest iseteeninduskassas kuni arstiaja broneerimiseni patsiendiportaalis – andmekeskusteta, millele kõik meie netitegevused toetuvad, poleks elu kaugeltki nii mugav. Seepärast ongi tänane päev sobiv väikeseks meeldetuletuseks, kui kaugele on andmekeskused mõnekümne aastaga arenenud ning milline on kohati ulmeline tulevikuperspektiiv.
USUTLUS Baltikumi suurima andmekeskuse juhi Tõnu Grünbergiga: kuidas keerulisel ajal kliente leida?
Aasta tagasi avas Tallinna külje all uksed Baltikumi suurim andmekeskus. Kunagi varem pole siinmail olnud suuremahulist spetsiaalselt andmekeskuseks projekteeritud hoonet: GDC jahutussüsteeme juhib tehisintellekt, kompleksile on omistatud kõrgeimad sertifikaadid ning seda kaitstakse tipptehnoloogia ja relvastatud valve toel. Selle kõige taustal langes andmekeskuse avamine kokku Venemaa sõjaga Ukrainas, üleeuroopalise energiakriisi ning kiibipõuaga. Kuidas on GDC katsumustega toime tulnud ning mida toob alanud aasta, räägib tegevjuht Tõnu Grünberg.
Kui andmeside on maas, siis äri seiskub. Kuidas seda ära hoida?
Andmeside rolli tänapäeva ühiskonnas on raske ületähtsustada. Kui andmeside korralikult ei toimi, võib isegi väike häire tekitada märkimisväärseid probleeme. Vahel tähendab see lihtsalt kasutamata jäävat ärivõimalust, aga on valdkondi, näiteks lennundus, merendus või pääste, kus tekkiv kahju võib olla väga suur. Mis on lahendused?
Kogemuslugu – miks kaitseb suurpank uut serverikeskust EMP relvade eest?
Finantssektori digitaliseeritus on muutunud iseenesestmõistetavaks. Tõttöelda panete seda ilmselt tähele vaid hetkel, kus see ei tööta – internetipank on maas või kaardimaksed ei toimi. Siis tekib korraks ka mõistmine, kuivõrd me sellest sõltume. Töökindluse vundament on IT-taristu ja lõpuks algab kõik sellest. Seetõttu on IT-taristu rajamisel arvesse võetud täna veel ulme valdkonda kuuluvaid stsenaariume.
Tehisintellekt muudab andmekeskused ulmefilmide sarnaseks, kuid sellel on ka oma hind
Lennukid juba sisuliselt lendavad ise ning me oleme jõudnud väga lähedale isesõitvatele autodele. See kõik muutub reaalsuseks tänu masinõppe ja tehisintellekti laialdasemale rakendamisele. Kas sama saatus tabab ka meie e-ühiskondade vundamendiks olevaid andmekeskuseid? Kas meie digitaristu hakkab ise mõtlema ja saab nö iseseisvaks? Veidi provokatiivselt võib öelda, et jah!
INTERVJUU: andmekeskused saavad peatselt oma ISO standardi
Detsembri keskel tunnustati Tallinna külje all asuvat Greenergy Data Centersi andmekeskust EN 50600 sertifikaadiga, mida pole ette näidata ühelgi teisel Baltikumi ega ka Soome andmekeskusel. Kuna tegemist on Euroopa kõrgeima standardiga, millele üks andmekeskus vastata saab, tähendab see lihtsalt öeldes kõrgeimat töökindlust, turvalisust ja energiaefektiivsust. Uurisime, milline on EN 50600 tulevik ning miks selliseid sertifikaate üldse vaja on.
Mida toob aasta 2023? Need on viis kuumemat tehnoloogiatrendi
Kaasaegne äri kasutab ja toodab iga aastaga aina rohkem andmeid. International Data Corporationi hinnangul kahekordistub meie andmesfäär vahemikus 2022–2026. Seega on asjakohane küsida, mis hoovused seda kannavad, kuidas selle kasvu välja kanname ning mida tähendab see meie ettevõtetele?
SEB kasvatas meie toel digitaalsete pangateenuste kättesaadavust ja töökindlust
SEB viis läbi olulise muudatuse oma IT-taristus ning võttis klientide paremaks teenindamiseks kasutusele Baltikumi suurima ja modernseima andmekeskuse. Selle eesmärgiks oli kaasajastada panga IT-arhitektuuri ehk vundamenti, millele üle veebi ja telefoni ligipääsetavad pangasüsteemid toetuvad. Klientidele tähendab see ennekõike suuremat töökindlust.
Kas andmekeskused põhjustavad energiakriisi?
Meie digiühiskonna üleval hoidmine on äärmiselt energiamahukas. Kõike, mida netis teeme, tuleb kuskil hoida ja töödelda ning need mahud on tohutud. Hinnanguliselt kolm protsenti aastasest ülemaailmsest energiatarbimisest kulub andmekeskuste peale, kus meie digiseadmetelt nähtav internet füüsiliselt asub. Prognoositakse, et juba 2030. aastaks võib see protsent olla tõusnud üle kümne. Kuidas mõjutavad andmekeskused meid energiakriisi kontekstis?
Eesti IT-taristu sai Euroopa kõrgeima tunnustuse
Eesti, mis on pikalt olnud maailma esirinnas oma IT-lahendustega, jõudis nüüd ametlikult parimate sekka ka oma IT-taristuga. Täna lõppes juba planeerimisega alanud ja ligi kolm aastat väldanud auditeerimine, millega tunnustati Baltikumi suurimat andmekeskust EN 50600 sertifikaadiga, mis kinnitab kompleksi vastamist kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele. Tegemist on ainukese sellise andmekeskusega Baltikumis ja Soomes. Siinsetele ettevõtetele tähendab see senisest konkurentsivõimelisemat ja tulevikukindlamat vundamenti oma äri kasvatamiseks.