Euroopa Komisjon seab serveriruume omavatele organisatsioonidele uue aruandluskohustuse

Andmekeskused on tänapäeva digitaalse ühiskonna vundament ning nende roll kasvab. Andmekeskuste suurenev arv ja mahud toovad kaasa energiatarbimise suurenemise ning nende efektiivsus muutub aina olulisemaks. Euroopa Liidu (EL) algatused, nagu Euroopa Roheline Kokkulepe (Green Deal) ja energiaefektiivsuse direktiiv (EED) seavad seetõttu ka eesmärgid ja meetmed andmekeskuste energiatõhususe parendamiseks. See mõjutab lõpuks nii suuremate serveriruumide omanikke kui ka andmekeskuste kasutajaid. Mida uued nõuded kaasa toovad, selgitab Greenergy Data Centersi igapäevase toimimise eest vastutav Toomas Kell.

Kuuldavasti tekib EED raames kohustus, et EL-is asuvad andmekeskused või organisatsioonide enda serveriruumid, mille maksimaalne IT-võimsus on vähemalt 500 kilovatti, jälgiksid ja edastaksid igal aastal teatud mõõdikuid. Foto: Pixabay.

“2018. aastal moodustasid andmekeskused 2,7 protsenti EL-i elektrivajadusest ning 2030. aastaks ulatub see prognoosi kohaselt 3,2 protsendini. Aastateks 2020–2030 ennustatakse globaalselt andmekeskuste energiatarbimise kolmekordistumist,” kirjeldab Kell suurt pilti. Lisaks on EL seadmas eesmärki, et 2030. aastaks oleksid kõik andmekeskused süsinikuneutraalsed.

Andmekeskuste toimimist reguleeritakse EED raames. “Lihtsalt öeldes on energiaefektiivsuse direktiiv (EED) Euroopa Liidu õiguslik raamistik, mille eesmärk on tagada energiatõhususe parandamine erinevates valdkondades, sealhulgas ka andmekeskustes. Hetkel toimub selle andmekeskuseid puudutava osa väljatöötamine. EED nõuab peatselt andmekeskustelt süsteemset energiatõhususe jälgimist ning andmete regulaarset raporteerimist,” selgitab Kell.

Keda direktiiv ja sellega kaasnev raporteerimiskohustus puudutab?

Kuuldavasti tekib EED raames kohustus, et EL-is asuvad andmekeskused või organisatsioonide enda serveriruumid, mille maksimaalne IT-võimsus on vähemalt 500 kilovatti, jälgiksid ja edastaksid igal aastal teatud mõõdikuid. Kergemini saavad siinjuures hingata ettevõtted, kes tarbivad andmekeskuste teenuseid, sest nende asemel peavad raporteerima teenuse pakkujad.

Näiteks Eesti suurim ja kaasaegseim andmekeskus Greenergy Data Centers hoiab jooksvalt silma peal raporteerimiskohustuste väljatöötamisel ning valmistub neid tähtaegselt täitma. “Täpsem ülevaade plaanitavatest mõõdikutest peaks tulema avalikuks juba lähiajal,” kommenteerib Kell.

Oluline on siinjuures silmas pidada, et hübriidpilve kasutajad, kes hoiavad seadmeid nii enda ruumides kui andmekeskuse teenuseid pakkuvate ettevõtete juures, peavad kokku arvutama, kas IT-seadmete koguvõimsus ületab seatud 500 kilovati piiri. Sel juhul jälgib ja raporteerib andmekeskus nende juures paiknevate seadmete toimimist ja ettevõte tema pinnal olevate seadmete statistikat. “Andmekeskus saab siin kindlasti klienti aidata ja jagada infot, mida ja kuidas raporteerima peab. Koostöös saavad nõuded kergemini täidetud,” pakub Greenergy Data Centersi juhtivtöötaja lahenduse.

Mille raporteerimist oodatakse?

Kõik detailid ei ole veel peensusteni paigas, praeguste teadmiste kohaselt tuleb edastada EL-i andmebaasi järgmist infot:

• andmekeskuse/serveriruumi omanik ja asukoht;

• andmekeskuse/serveriruumi põrandapind, paigaldatud võimsus, iga-aastane sissetulev ja väljaminev andmeliiklus ning andmekeskustes salvestatud ja töödeldavate andmete hulk;

• andmekeskuse/serveriruumi toimimine viimasel täiskalendriaastal vastavalt peamistele tulemusnäitajatele, mille hulgas on energiatarbimine, võimsuse kasutamine, temperatuuri seadepunktid, heitsoojuse kasutamine, veekasutus ja taastuvenergia kasutamine.

Järgmise aasta mais tuleb üles laadida aastajagu andmeid

EL-i plaanides esineb ka kitsaskohti. Praeguste plaanide kohaselt soovib Euroopa Komisjon, et üle 500-kilovatise IT-võimsusega andmekeskused või serveriruumide omanikud esitaksid vastava andmebaasi haldurile aasta andmed alates 2023. aasta 15. maist kuni 14. maini 2024. See tähendab, et raporteeritavate andmete kogumine peaks juba käima. Samal ajal ei ole veel lõplikult otsustatud, milliseid mõõdikuid hakatakse jälgima ning millist sisendinfot on vaja korjata. Vastavad õigusaktid peaksid saama vastu võetud hiljemalt 31. detsembriks 2023 ehk aasta lõpuks. “Seega on suuremate serveriruumide omanikud mõnevõrra keerukas olukorras, kus piltlikult öeldes tuleb juba marju korjata, aga täpselt ei ole teada, mis marju. Üldjoontes on liikumissuund õnneks selge. Pigem ongi küsimus detailides,” avab Kell eesseisvat väljakutset.

Kogutavad andmed peaksid saama oluliseks sisendiks, mille toel hinnatakse EL-i tasemel ambitsioonikate energiatõhususe eesmärkide täitmist ning kohandatakse plaane. Näiteks on plaanis 2025. aasta keskel EED teatud osad üle vaadata, mis võib tähendada näiteks andmekeskustele või serveriruumidele seatud nõuete kohendamist. Aga seda näitab juba tulevik.

Kasvav tähelepanu energiaallikatel

EL-i institutsiooni sooviks on, et lisaks energiatõhususele jälgiksid suure IT-võimsusega organisatsioonid ka elektri päritolu. Eesmärk on suunata suurtarbijad kasutama taastuvatest allikatest pärit voolu. “Meie andmekeskusel selle punkti täitmisega probleeme pole, sest kasutame 100% sertifitseeritud roheenergiat. Keerulisemas olukorras on aga organisatsioonid, kes on teinud pikaajalised kokkulepped, mis ei sätesta energiaallikaid. Samuti on andmekeskuseid, kellel on lepingulised kohustused pakkuda klientidele odavaimat saadaolevat elektrit. Kui nad nüüd ostavad turult kallimat roheenergiat, siis tuleb neil vahe oma taskust kinni maksta. Sellised nüansid võivad tekitada andmekeskuste operaatoritele omajagu peavalu,” kirjeldab Kell väljakutseid. Kõhklemata võib aga väita, et tulevik kuulub 100% taastuvenergiale. Selleni jõudmine on vaid aja küsimus.

Lõppkokkuvõttes on andmekeskuste energiaefektiivsus oluline mitmel tasandil: see aitab vähendada keskkonnamõju, säästa kulusid ning muuta Euroopa maailma esimeseks süsinikuneutraalseks kontinendiks. Uued raporteerimiskohustused tuleb enesele selgeks teha ning neid täita. Eesrindlikumad andmekeskused on siin kindlasti teenäitajateks. Kogutud andmed on oluliseks indikaatoriks, mil määral suudame kõrgeid eesmärke täita.

Green Deali ja EED-i reeglid on juba kehtestatud ning rakendatakse Euroopa Liidus

• Green Deali strateegia võeti vastu 2019. aastal ning selle eesmärk on muuta Euroopa Liit aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Algatus hõlmab mitmeid meetmeid ja poliitikasuundi, mis on juba praegu ellu viidud. Selle raames on juba kehtestatud ja rakendatud mitmeid algatusi, et suurendada energiatõhusust, edendada taastuvenergia kasutamist, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning toetada säästvat majandust.

• Energiaefektiivsuse direktiiv (EED) on õiguslik raamistik, mis kehtestati juba 2012. aastal ja seda on alates sellest ajast regulaarselt ajakohastatud. EED sätestab nõuded ja kohustused energiatõhususe parandamiseks eri sektorites, sealhulgas andmekeskustes. Mis puudutab raportite esitamist, siis EED nõuab, et liikmesriigid esitaksid regulaarselt raporteid oma energiaefektiivsuse saavutuste ja meetmete kohta. EED sätestab konkreetsed tähtajad ja nõuded nende raportite esitamiseks, kuid täpsemad üksikasjad võivad varieeruda sõltuvalt liikmesriigist. Iga liikmesriik peab järgima EED-i raporteerimiskohustusi vastavalt kehtestatud perioodile ja ajakavale.

• Green Deali ja EED-i reeglid puudutavad peamiselt Euroopa Liidu liikmesriike ning nende ettevõtteid ja organisatsioone, sealhulgas ka andmekeskuste valdkonda. Need reeglid kehtivad kõigis EL-i riikides ja kohaldatakse erinevatele sektoritele, sealhulgas energiatõhususele, taastuvenergiale ja keskkonnasõbralikkusele.