USUTLUS Baltikumi suurima andmekeskuse juhi Tõnu Grünbergiga: kuidas keerulisel ajal kliente leida?

Aasta tagasi avas Tallinna külje all uksed Baltikumi suurim andmekeskus. Kui kirjeldada Greenergy Data Centersit (GDC) ühe sõnaga, võiks see olla tulevikukindlus. Kunagi varem pole siinmail olnud suuremahulist spetsiaalselt andmekeskuseks projekteeritud hoonet: GDC jahutussüsteeme juhib tehisintellekt, kompleksile on omistatud kõrgeimad sertifikaadid ning seda kaitstakse tipptehnoloogia ja relvastatud valve toel. Selle kõige taustal langes andmekeskuse avamine kokku Venemaa sõjaga Ukrainas, üleeuroopalise energiakriisi ning kiibipõuaga. Kuidas on GDC katsumustega toime tulnud ning mida toob alanud aasta, räägib tegevjuht Tõnu Grünberg.

Olete nüüd juba aasta turul olnud, milline on tagasiside, kas sellist andmekeskust on Eestisse vaja?

Tänase seisuga võib kindlalt väita, et on. Kui Eestisse Baltikumi suurima andmekeskuse rajamist alles plaaniti, oli muidugi õhus küsimärke, kas leidub piisavalt huvi, et nii suur pind ära sisustada (hoones on põrandapinda kokku 14 500 ruutmeetrit ehk ca kahe jalgpalliväljaku jagu – toim.). Õnneks on esimene aasta näidanud, et huvist puudust ei tule ning pidevalt lisandub uusi kliente. Andmekeskuse täitmine võtab loomulikult teatud aja, kuid samas näeme, et müügitoru täitub alates eelmise aasta teisest poolest heas tempos.

Tegelikult on meid väga positiivselt vastu võetud ja teadlikkus meist on märkimisväärselt kasvanud.

Kindlasti olid teil paigas prognoosid, kui kiiresti maja täis saab.

Loomulikult tegime prognoose, millele tagasi vaadates läks osa täppi ja osa mitte. Suures plaanis oleme järjel. Meie kasuks räägib modulaarsus. See tähendab, et kuigi kliendid on sees, oleme lõpuni valmis ehitanud vaid osa andmekeskuse serveriruumidest ja osa alles saab lõpliku kuju. Seega on meil ruumi ja võimekust kasvada ja vastata täpselt turu ootustele.

Millised ettevõtted teie vastu huvi tunnevad?

Meil on väga erinevaid kliente. Sealhulgas suuri, nagu näiteks SEB pank, või alles kasvavaid ärisid, nagu näiteks pilveruumi pakkuv Storadera. Arusaadavalt ei saa me paljude nimesid konfidentsiaalsuskohustuse tõttu avalikult välja öelda. Neid on erinevatest valdkondadest, lisaks finantssektorile näiteks IT-st, energia- ja telekommunikatsioonisektorist. Loomulikult ka erinevaid teenuseid pakkuvaid äriettevõtteid.

Olen märganud, et mitmed organisatsioonid on meie juurde tulnud mõttega luua GDC-sse n-ö varuandmekeskus, mis tagaks ootamatuste puhul töö jätkumise. Lähema tutvumise ja meie väärtuspakkumise mõistmise käigus on see plaan aga muutunud. Lõpuks rakendatakse meid ikkagi peamise andmekeskusena.

Kokkuvõttes on läbilõige klientidest üsna mitmekülgne. Oluline on lisada, et kontrollime ka kõigi klientide tausta ning päris iga soovija meie majja ei saa.

Kuidas on teie äri mõjutanud sõda Ukrainas?

Sõda Ukrainas algas vahetult peale meie andmekeskuse avamist. Alguses mõjutas see negatiivselt osade rahvusvahelise haardega klientide huvi, kuid tänaseks on toonased hirmud suuresti hajunud. Küll näen, et kui eelmise kümnendi lõpul tõstis jõudsalt pead roheteema ja keskkonnahoid, siis nüüd on kaalukamaks kerkinud turvalisus ja töökindlus. Kui küsime täna klientidelt, mis on teie jaoks kõige tähtsam, siis keskkonna jalajälg pole number üks, nagu enne sõda.

Mida olete pidanud seetõttu oma tegevuses ümber kujundama?

Tõtt-öelda ei midagi, sest nii töökindlus kui turvalisus on meie plaanides algusest peale esiplaanil. Selle tõestuseks saavutasime esimesel tegevusaastal 100-protsendilise töökindluse ehk et opereerisime katkestusteta ning ei olnud sekunditki n-ö maas. Kes on meil käinud, need võivad kinnitada, et meie turvameetmed sarnanevad kaitsevaldkonna organisatsioonile. Seega need punktid on kaetud.

Teisalt ei ole ka keskkonnahoid ja efektiivsus kaardilt kadunud. Liigume ühes andmekeskuse koormuse kasvades järjekindlalt lähemale eesmärgile tegutseda ca 25 protsenti energiatõhusamalt kui valdkonna keskmine. See tähendab, et suudame meil paiknevate seadmete töö tagada veerandi võrra väiksema elektrikuluga kui andmekeskustes keskmiselt.

Eelmise aasta üks võtmesõnu oli energiakriis. Mida see teile tähendas?

See mõjutas ilmselgelt iga elektrit rohkem tarbivat organisatsiooni ning pani ka meid paindlikumaid lahendusi leidma. Lõpuks on elekter ju meile ja meie klientidele üks põhiline ressurss. Nii pakumegi praegu nii fikseerimata hinnaga, mis mõistagi muutus ühel hetkel, kui hinnad taevasse tõusid, väga ebapopulaarseks, kui ka fikseeritud elektrihinnaga pakette. Nüüd on elektrihind omakorda langustrendis ning huvi kasvab taas börsipaketi vastu. Usun, et elekter jääb veel pikalt oluliseks teemaks.

Kas ka roheteemadele võib ennustada uut tõusu?

Rahvusvahelised kliendid tunnevad keskkonnahoiu vastu jätkuvalt suurt huvi ning eks ka Eesti ettevõtted on energiaefektiivsusest aina teadlikumad. Lihtsalt – nagu ennist oli juttu – tänases keerulises maailmas on turvalisus ja töökindlus hetkel esiplaanil. Usun, et kui sõda läbi saab ja energiahinnad tulevad alla, saab n-ö ellujäämise moment läbi ja tuleb jälle aeg, kui mõeldakse tulevikule ja tehakse pikki plaane. Meie jätkame oma rohelise mõtteviisiga, isegi kui see täna ei pruugi klientidele olla esimene prioriteet. Ühel päeval on see jälle ülioluline.

Kuuldavasti lõppes eelmise aasta lõpus kolm aastat väldanud andmekeskuse auditeerimine, millega see päädis?

Esiteks on meil olemas n-ö tavapärased ISO standardid, nagu kvaliteedijuhtimise standard ISO 9001 ja küberturvalisuse standard ISO/IEC 27001. Aga mis on unikaalne, millega me nägime tõsist vaeva, on Euroopa Liidu spetsiaalne andmekeskusi puudutav sertifikaat EN 50600, mida pole kellelgi teisel Baltikumis ega ka Soomes.

See on ülipõhjalik standard, mis vaatleb andmekeskust tervikuna, sealhulgas turvalisust, töökindlust ja keskkonnasõbralikkust. Lühidalt öeldes on see täielik läbivalgustamine – kui midagi on valesti, tehakse ettekirjutused ja vaadatakse uuesti üle. Meid auditeeris Saksa firma TÜV Informationstechnik, mis on andmekeskuste auditeerimises üks Euroopa põhitegija. Saksa täpsus on ju teada – neil ei jäänud midagi nägemata. Isegi silt, mis oli viltu kleebitud, leidis tähelepanu. Tegelikult oli see protsess väga kasulik, kuna saime ennast tõestada.

Kas sertifikaatide vastu tunneb keegi ka päriselt huvi?

Absoluutselt. Eks igaüks võib ju ennast kuulutada mistahes standardile vastavaks. Kui ütled aga, et oled ühe või teise standardi vastu sertifitseeritud, siis see on hoopis teine tera. Viimati saadud EN 50600 tõestab, et meie lubadus kvaliteedist on põhjendatud ja sõltumatu osapool on meid auditeerinud.

Milliseid plaane teete alanud tegevusaastaks?

Jätkame kahes suunas. Esiteks vastavalt klientide vajadustele serveriruumide välja ehitamisega ning teiseks koostööpartnerite ringi laiendamise ning pakutavate teenuste mitmekesistamisega.

Mõnes mõttes võib andmekeskust vaadata kahest perspektiivist. Ühest küljest on tegemist IT-seadmete majutamiseks ideaalse keskkonnaga, kuid teisest küljest pakub see keskkond hulga võimalusi sünergia loomiseks ja lisaväärtuse pakkumiseks. Näiteks erinevate sideoperaatorite kohaletoomine ning klientidele suurema valikuvabaduse pakkumine või läbi koostööpartnerite raud- või tarkvara hankimise võimaldamine või klientidele omavahel ilma avalikku internetti kasutamata otseühenduste loomine ja nii edasi. GDC andmekeskuses areneb juba praegu väga mitmekülgne IT-teenuste ökosüsteem. Mida aeg edasi, seda atraktiivsemaks see muutub.