Miks otsustas Tavid AS meie andmekeskuse kasuks?

Tavid AS alustas 1991. aastal ühe valuutavahetuspunktiga Tallinna vanalinnas ning on enam kui 30 aastaga kujunenud Põhja-Euroopa suurimaks väärismetallidega kauplejaks. Uurisime 13 riigis toimetava Eesti ettevõtte IT-juhi, Indrek Kalluste käest, mis rolli mängib nende äris IT, miks on kriitilise tähtsusega IP-aadressid ja nende omamine ning milliseid väljakutseid toob endaga kaasa IT-seadmete kolimine ühest andmekeskusest teise.

Image by Soofia Tailor, Pixabay.

Tavid on pika ja väärika ajalooga ettevõte. Kuidas võiks lühidalt kokku võtta Tavidi loo?

Kunagi olime väike valuutavahetusettevõte. Tänaseks oleme kasvanud Põhja-Euroopa suurimaks väärismetallidega kauplejaks.

Kui IT aspektist vaadata, siis algusaegadel oli igas kontoris kohapeal väike Foxpro andmebaas, mis toetas kogu meie tegevust. Täna oleme jõudnud tsentraalse tarkvarani, mida oleme ise viimased kümmekond aastat arendanud. Hetkel haldame seda oma pilvest. Võrreldes üheksakümnendatega on see ikka nagu öö ja päev.

Miks kliendid just teid eelistavad või peaksid eelistama?

Kui me kunagi alustasime, siis ei olnud väga palju tegijaid ning me saime õigel ajal jala ukse vahele. Tänaseks on meil välja kujunenud tugevad pikaajalised suhted võtmepartneritega. Näiteks, kui siin mõned aastad tagasi erinevad kriisid järjest tulid, alates koroonast, siis muutus kuld väga populaarseks. Me olime siis eelisseisus, sest rafineerimistehased täitsid esmalt meie tellimused ning alles seejärel konkurentide omad.

Kas võib öelda, et kui majanduses on kriis, siis teie äri õitseb?

Kriiside ajal on tõesti meil paremini läinud, kui nii mõnelgi teisel.

Mis rolli mängib edus IT?

Infrat on meil ilmselt rohkem, kui nii mõnelgi teisel ettevõttel. Meie äri on dünaamiline ning väärismetallide hinnad on pidevas muutumises. Kui kaubanduskeskuses muutuvad teksapoes hinnad maksimaalselt korra kuus, siis meie müüdava kauba hinnad muutuvad iga 5-10 minuti järel. Hoiame pidevalt turgudel silma peal ja kujundame sellest lähtuvalt ka oma otsused. See info peab jõudma meie töötajateni erinevates riikides ning ka veebi.

Lisaks oleme finantsinspektsiooni järelevalve all. Peale Eesti seadusandluse peame loomulikult arvestama kõigi riikide seadusandlusega, kus toimetame. Seega on nõudmised suured ning on mustmiljon asja, mida tuleb järgida.

Kuidas olete üldjoontes oma digitaristu üles seadnud?

Kunagi, kui me alustasime, oli meil üks server minu laua all ja sellest piisas. Mäletan, et kui selle lõpuks oma toast ära viisin ja tagasi läksin, siis oli ruum uskumatult vaikne. Täna on meil juba oluliselt rohkem IT-seadmeid.

Lähtume põhimõttest, et andmeid hoiame Eestis ja Greenergy Data Centers on nüüdsest meie jaoks põhiline andmekeskus. Loomulikult kasutame paralleelselt ka pilve. Lisaks äri töökindluse kasvatamisele on ka hea öelda, kui mõni riiklik institutsioon uurib, et kõik meie andmed on Eestis, kontorist väljas, krüpteeritud ja meie kontrolli all.

Tean, et võtsite omajagu aega, et Greenergy Data Centersisse kolimist ette valmistada. Milles see ettevalmistus seisnes?

No esiteks oli vaja leida endas motivatsiooni, et kolimine ette võtta. Teiseks tähendas kolimine meie jaoks IP-aadresside vahetust. Täpsemalt liikusime oma IP-aadresside peale. See tähendas, et meil tuli enne liikumist Tavid registreerida RIPE-s (RIPE ehk regionaalse interneti registripidaja juurde – toim.) n.ö operaatorina ja omale IP-aadressid osta.

Miks see on teie äri jaoks oluline?

Meie äri sõltub turvalisest andmevahetusest. Kõige lihtsam on seda teha kindlate IP-aadresside abil, mis kuuluvad meile endile. Nii saame need kõigi oluliste koostööpartnerite ja teenusepakkujate juures kinnitada. Kui me neid ei omaks, siis peaks iga kolimise ja teenusepakkuja vahetamisega alustama uuesti nö white list’imise protsessi.

Ja kui kerge on tänapäeval IP-aadresse osta?

Neid on keeruline saada, sest aadressid on otsas. Nii panime meiegi end RIPE ootelisti. Ja ilmselt siiamaani oleme seal listis. Lõpuks leidsime alternatiivse lahenduse ning ostsime aadressid pankrotihaldurilt. Tõttöelda ei pruugi paljud pankrotihaldurid ise selle peale tullagi, et muuhulgas on vara seas ka plokk IP-aadresse ja ka need saab realiseerida.

Kui aadressid käes ja white list’itud, siis saime edasi liikuda. Lasime mööda jõulud, mis on meie jaoks kiire aeg ning asusime planeerima. Tegime detailse plaani, mis järjekorras me asjad maha võtame ning mis järjekorras üles paneme, kes mille eest vastutab, kes mida liigutab.

Ja kuidas kolimine läks?

Kiiresti. Ühe ööga sai tehtud. Alguses tõime ühe õla GDC-sse ette ära, lülitasime IP-d ümber, võtsime asjad vanas kohas kapist välja ja tõime uude andmekeskusesse. Kokku olime maas ca 4 tundi. Abi oli ka teie juhtimiskeskuse töötajast, kes oli asjatundlik ja abivalmis ning aitas meil operatiivselt tegutseda.

Kas esines ka ootamatuseid või takistusi?

Jah. Näiteks kaablid. Kuna otsustasime, et kasutame räki siseselt värve erinevate suundade või õlgade markeerimiseks, siis oli vaja erinevaid kaableid. Kui nüüd lähed poodi ja küsid 10 kollast ja 10 punast kaablit, siis ütleb müüja, et punaseid on meil kahjuks ainult 6 ning tellimisega läheb 2 nädalat. Siis oled poes ja mõtled, et nii, mis värve meil veel on, mis sobiks. Ja nii ta läheb. Ka väikesed asjad nagu kaablid või poldid ja mutrid tuleks ette läbi mõelda.

Üks vahejuhtum oli ka. Kui olime seadmed paika pannud, siis proovisin serveritele ligi saada. Olime selleks ajaks juba üsna pikalt alandatud hapnikusisaldusega ruumis olnud (andmekeskuses on serveriruumides õhus normaalsest veidi vähem hapnikku, et igasugust põlemist ennetada – toim.) ning nüüd mõistan, miks soovitatakse iga paari tunni tagant mõneks ajaks välja minna. Serveritel kõik tuled põlesid, aga ligi ei saa. Tee, mis tahad. Läksime siis välja ja tegime pausi. Kui tagasi tulime, siis taipasime, et serverid ei olnud sisse lülitatud. Võrgukaardi portidel ainult tuled põlesid.

Kuidas te meieni jõudsite?

Meil olid varasemas kohas mõned probleemid ning ega tõttöelda enne teid ühtegi head alternatiivi ei olnud. Ka teiega oli alguses kahtlus, et kuidas te piisavalt kliente leiate. Nüüd aga olete omajagu ettevõtteid juba sisse saanud ning nii oli ka meil julgem tulla.

Mida hindate ennekõike meie väärtuspakkumise juures?

Eks seda näitab aeg. Aga üks on kindlasti see, et olete ikkagi päris andmekeskus koos vajalike sertifikaatidega.

Teine aspekt on sideteenuste pakkujate mitmekesisus ja valikuvõimalus. Mul on tänu sellele täna kaks sõltumatut ISP-i, kes kasutavad füüsiliselt erinevaid trasse.

Kolmandaks turvalisus ja et keegi mu kapi kallal ei käi. Meil on ammusest ajast kogemus, kus seadmed asusid jagatud kapis. Teenusepakkuja küll lubas, et iga klient saab ligi vaid enda masinatele, kuid reaalne elu oli midagi muud. Mäletan, et korra tõmbasid ka minu poisid kogemata kellega teise serveri kapist välja…

Lõpuks ei saa ära unustada ka mugavust. Näiteks 600 mm laiusega kapist ei saa midagi kätte. Olen kogenud olukorda, kus ühe töö lõpetanud switch’i kätte saamiseks tuli pool kappi ümber tõsta. Katkine seade ei mahtunud lihtsalt muidu välja. GDC on oma hinnatasemelt küll mõnevõrra kallim, kuid selle eest siin jällegi paljusid mujal levinud probleeme ei esine.

Kokkuvõttes meeldivad meie IT-tiimile väga vabad nädalavahetused. Ei soovi kogeda probleeme, mistõttu tuleb tööle kihutada. Nii mõtlemegi alati mitu korda, mida ja kuidas teeme, et võimalikult hea tulemus saada.