Kuidas naisi tehnoloogiasse meelitada? Jaana ja Reelika jagavad oma kogemust

Kuigi Eesti peab oma tehnoloogiatööstust edukaks, on naiste osakaal IKT-sektoris vaid 25%. Andmekeskuste tööstusharus on seis eriti hapu. Tööstusharu rahvusvaheline keskmine on vaid 8% naisi. Kuidas jõudsid andmekeskusesse tööle Jaana Hanikat ja Reelika Kont, kellel tegelikult tehnoloogiatausta pole? Milliste nippidega naisi “meeste maailma” meelitada ja miks seda üldse vaja on?

Jaana töötab Greenergy Data Centersis õigus- ja vastavuskontrolli juhina. See on tema esimene töökoht tehnoloogiasektoris. “Minu vastutada on kogu õiguspool, auditeerimised, vastavuskontrolli küsimused jms,” avab ta lühidalt töö sisu.

Reelika vastutada on kõik raamatupidamise ja finantsiga seotu. “20 aasta jooksul raamatupidajana olen töötanud paljudes erinevates valdkondades, aga see on esimene töökoht tehnoloogiasektoris,” ütleb ta.

Mõlemad kiidavad, et rutiini GDC-s ei teki. “Kui juba raamatupidaja saab öelda, et rutiini ei ole, siis on väga hästi,” naerab Reelika. “Iga päev on seinast seina teemad, peab kohanema, arenema ja ajaga kaasas käima,” lisab Jaana.

Ei teadnud täpselt, mis töö ees ootab

Kuigi Jaana on tehnoloogia vastu alati huvi tundnud, ei saa ta öelda, et oleks lapsena unistanud selles valdkonnas töötamisest. Teda paelus aga tehnoloogiamaastiku õigusruum, mis muutub ja areneb kiiremini kui paljudes teistes valdkondades. “Põnev on vaadata, kuidas nii erinevad riigid kui ettevõtted uuele tehnoloogiale õigusruumi loovad. See oli võimalus ennast proovile panna: kas suudan tempoga kaasas püsida ja anda ka enda panus kiiresti muutuvasse maailma,” räägib Jaana.

Reelika tunnistab, et temal otsest tehnoloogiahuvi varem polnud. Greenergy Data Centersiga liitus ta viis aastat tagasi, kui see oli alles loomisel. Teda kõnetas võimalus lähedalt näha, kuidas üks ettevõte hakkab kanda kinnitama.

Siiski tunnistab Reelika, et ei teadnud toona päris täpselt, millega ennast seob. “Ega mina sel hetkel aru ei saanud, kuhu ma tegelikult kandideerin. Mul ei olnud arusaamist, mida tähendab andmekeskus, mis on seadmekapp, kuidas süsteeme üles pannakse – nüüdseks on kõik see töö käigus selgeks saanud,” räägib ta.

Jaana oli veel aasta tagasi samas seisus. “Kuulutuse järgi tulin ma tavalist juristi tööd tegema. Esimeste kuude jooksul hakkasin aru saama, kus ma tegelikult olen. Siis sain ka aru, et tegin õige otsuse,” meenutab ta.

Vahel tuleb siiani “rumalaid küsimusi” esitada, et aru saada, millest jutt. Sellest on kasu ka teisipidi. “Kui tuled väljastpoolt, vaatad asju hoopis teise nurga alt. Nii paned ka inimesed, kes on tehnoloogiasektoris pikemalt töötanud, oma tööd teisest vaatenurgast nägema. Nii on neil vaja oma mugavustsoonist korra välja tulla ning mõtestada, mida ja miks nad asju just nii teevad,” selgitab Jaana.

Tagantjärele ütlevad mõlemad, et tehnoloogiasektorit karta pole mõtet. Eelkõige on vaja enda initsiatiivi ja mõtlemisvõimet, muu tuleb töö käigus.

Meeste maailm

Andmekeskuste äris on rahvusvaheliselt vaadeldes naisi väga vähe, keskmiselt vaid 8%. Greenergy Data Centersi näitel on see number küll parem, aga küsimus pole ainult statistikas. Oluline on välja selgitada, mis naisi tehnoloogiasektorist eemale hoiab ja kuidas saaksime neid rohkem kaasata.

“See, et meil on suhtarv parem, on teadliku töö tulemus,” ütleb Jaana. On teatud rollid, kus kipuvad olema naisterahvad. Ükskõik kui testosteroonihõnguline asutus võib olla, on raamatupidaja üldiselt ikkagi naine. Ka õigus ja vastavuskontrolli töö on ettevõteteüleselt pigem naiste pärusmaa.

“Mõnes rollis on naisi alati rohkem olnud, aga see ei tähenda, et tehnoloogiamaailm neile mujal uksi kinni paneks. Meie eesmärk on teadlikult luua mitmekesisem kollektiiv ja julgustada naisi kandideerima ka tehnilistesse rollidesse. Tõele au andes, seadmekappe üles seadma naisterahvaid naljalt täna ei leia, küll aga raamatupidajaks ja õiguse valdkonda,” räägib Jaana.

Vaba aega veedab Jaana paljuski nii autode kui muude nelja- ja kaherattaliste seltsis. Sel on oma seos, miks teda maskuliinne töökeskkond ei hirmutanud. “Minu jaoks ei ole see kunagi olnud “meeste maailm”. Olen alati meeste seltskonnas töötanud. See on üks põhjustest, miks tulin ka siia väga kindlalt ja julgelt,” räägib ta. Lõbusa kõrvalepõikena võib välja tuua, et Jaana tegi talvel jääkardi võistlusel kõigile GDC meestele pähe.

Tasakaalus meeskond loob parema töökeskkonna

Miks aga on üldse vaja, et naiste osakaal tehnoloogiasektoris suurem oleks? Jaana ja Reelika usuvad, et tasakaal on oluline, et luua parem töökeskkond. “Kui meeste ja naiste vahekord on balansis, on organisatsioonis õige õhkkond, mis omakorda tekitab õige töökliima ja -rahulolu. Naised on maskuliinses seltskonnas tasakaalukeeleks,” usub Jaana.

“Kui naised on ruumis, on õhkkond natuke teistsugune. Võib-olla jääb mõni mahlakam väljend ütlemata, aga mis peamine, vestlused muutuvad tasakaalukamaks ja meeskonnatunne tegelikkuses tugevamaks,” kinnitab ka Reelika.

Miks naised tehnoloogiasektorisse ei jõua, on suuresti küsimus haridussüsteemile. Teist aastat on GDC andmekeskuse külastus sees ühes TalTechi infotehnoloogia õppeprogrammis. “Meil käiakse nii ülikoolidest kui gümnaasiumiklassidest vaatamas, milline on andmekeskuse roll meid ümbritsevas digimaailmas,” ütleb Jaana.

Kui gümnaasiumis on tüdrukud reaalainetes väga tugevad, siis ülikooli jõudes on naisi tehnoloogilistel erialadel, mis tuginevad reaalainetel, meestest mitu korda vähem.

“Kõige olulisem on esimene samm. Kui soov ja tahe on olemas, tuleb astuda see samm ja proovida ära. Soovitan seda vaadata kui tavapärast tööd, mitte mõelda üle, et “issand, ma lähen nüüd tehnoloogia sektorisse”,” julgustab Jaana.

Suure eelise annab see ka majanduslikust vaatest. Tehnoloogiasektoris on võrdlemisi head sissetulekud. “Me ei saa küll öelda, et siin palgalõhet tunneksime,” lisab raamatupidajana töötav Reelika.

Lõpetuseks tähelepanek kõigile naistele: tegelikult ootavad tehnoloogia valdkonnas naisi väga head võimalused. Kuna teid on tehnoloogiasektoris vähe, võib naiseks olemine anda kandideerimisel märkimisväärse eelise. Eelkõige otsitakse pealehakkajaid ja avatud mõtlemisega inimesi.